Ngicabanga ukuthi ukuvuvukala kwamaphaphu kungaba yingozi kwabanye? Ngaphambi kokunquma ukuthi i-pneumonia iyasakazeka yini, kufanelekile ukuqonda ukucabangela kwesithombe somtholampilo wesifo.
Izimbangela ze-pneumonia
Ukuvutha kwamaphaphu kuholela ekutheleleni ngamagciwane ezincane ze-pathogenic. Phakathi kwabo:
- ama-virus;
- amabhaktheriya;
- isikhunta.
Kubonakala sengathi isimo esithathelwanayo sesifo ngokwawo siphendula lo mbuzo. Noma kunjalo, usakazeka uma ngabe i-pneumonia kwabanye incike ekutheni uhlobo lwe-pathogen, kanye nesimo sokuzivikela komuntu oxhumana nesiguli.
Ingabe i-pneumonia yegciwane ingasebenza?
Ngokuvamile, ukukhubazeka kuyinkimbinkimbi yesifo se-catarrhal esibangelwa amagciwane. Kulesi simo, ingozi yokutheleleka ayilutho. Ukutheleleka kudluliselwa yizifo ezivamile zokuphefumula ngamaconsi. Ngakho-ke, ngaphambi kokungena emaphashini, i-pathogen kufanele "iqondise" amavesi omlomo, i-larynx, i-trachea ne-bronchial tree.
Ukuhamba kancane kancane kwamagciwane ezincane eziphefumulayo kuhambisana nenani lezimpawu zomtholampilo:
- ukuwohloka kwesimo jikelele;
- coryza;
- ukushisa okwandayo;
- ukukhwehlela;
- ukuphefumula .
Zonke lezi zibonakaliso zikuvumela ukuba ubone ukutheleleka nokuziphatha kokwelashwa ngaphambi kokuba izinyunyana zifike emaphashini.
Kunezinhlobo ze-pneumonia ezingeke zibe yingozi kwabanye. Isibonelo, i-pneumocystis pneumonia ayikwazi ukutheleleka, ngoba ukugula kubangelwa yi-Pneumocystis jirovecii. Le fungus ikhona emaphashini kwanoma yimuphi umuntu futhi iqala ukwanda ngokushesha kuphela ngokunciphisa ukuzivikela komzimba.
Yiziphi izinhlobo ze-pneumonia ezithathelwanayo?
Okuyingozi kunazo zonke kubandakanya izinhlobo ezilandelayo ze-pneumonia:
- i-stagnant;
- i-atypical ;
- i-chronic;
- isibhedlela;
- i-radical;
- i-caseous;
- ukugxila;
- i-bronchial.
I-pneumonia ye-basal ingenwa igciwane, ngoba inqubo esetshenziselwa ukwelashwa isendaweni engaphansi kwe-lobe yomzimba. Ngenxa yalokhu, izimpawu zalesi sifo zifana ne-ARVI ejwayelekile futhi ukwelashwa ngokuvamile akusho umphumela omuhle. Uma umuntu onezifo zokuzivikela ezibuthakathaka exhumana nesiguli, kungenzeka ukuthi ukutheleleka kwe-pneumococcal kwenzeka. Ingozi iyanda uma ukukhubazeka kungatholakali ngesikhathi esifanele.
I-pneumonia ye-congestive iyinkinga yesibili futhi ikhula ngenxa yokuqhuma kwegazi ku-bronchi noma amaphaphu.
I-pneumonia emaceleni amabili anesifo esithinta kakhulu. Kulesi simo, ukukhubazeka kungase kungabi nomkhuba wokuvuvukala kwempawu zamaphaphu.
Ingozi yokuthola i-pneumonia ye-atypical eyabangela ukutheleleka, ngokuphambene nalokho, ayifanele. Ngokuvamile, ukutheleleka nge-pathogenic microorganisms kuholela ezifweni ze-catarrhal.
I-pneumonia engapheli, njengezinye izifo ezithathelwanayo, isakazwa ngesikhatsi sokukhushulwa. Ngesikhathi sokuxolelwa, lesi sifo asiyingozi kwabanye.
Ifomu le-cavernous yi-subspecies yesifo sofuba. Lesi sifo sibonakala ngokugeleza okusheshayo, izinkinga ezinkulu kanye nengozi enkulu yokutheleleka.
Uhlobo lwe-bronchial lungaba nesifo sengculaza esibuthakathaka.
Ingozi enkulu yi-pneumonia yesibhedlela. Lesi sifo sibangelwa i-herpes, i-streptococcus ne-staphylococcus, i-E. coli, eguqulelwe imishanguzo eminingi. Kakade egameni lesi sifo kucacile ukuthi ukutheleleka
Njengomthetho, i-pneumonia isakazeka futhi emva kokunyamalala kwezimpawu. Ama-causative agents asakaze endaweni ehloniphekile, ahlale enfenisha. Ngakho-ke, ukutheleleka kungenziwa ngendlela yasendlini. Ukuze ugweme izinkinga, kufanele uhlanza igumbi lesiguli, uvuselele igumbi, futhi uqinise umkhuhlane wabo.